Põllu

PÕLLU TALU LUGU

Tabani-Mihkli-Põllu kestev sugu

Põllu talu on välja kasvanud Tabani, hilisemast Mihkli talust. Tabani (Tabane, Tabbani) talu on Virve küla üks püsitaludest, mis on kirjas kõigis kirikuraamatutes ja hingerevisjonides kuni 18. sajani alguseni. Veel vanematest andmetest on Kolga mõisas 1686.a läbi viidud adramaarevisjonis kirjas Tabani Tonnu (Tenno?). Kas tema pojad olid Ado ja Jürry, pole veel tõendamist leidnud. Kindel on, et meie esiisa Ado poeg on Tabane Jaan, sündinud 1736.a ja surnud 1805.a.

Et Tabanite liin katkematult läbi 18.sajandi kestab, on märkimisväärne, kuna pärast Põjasõda puhkes katk ja näiteks Tapurlas ei jäänud elama ühtegi hinge.

Tabane Jaanil oli naine Ann (sündinud 1740) ja neil sündis viis last: Kadry, Jaan, Mihkel,Marry ja Els. Naisevõtmisaeg käes, kosis Tabane Mihkel (sündinud ca 1777) endale 1798.a Mäe Hansu tütre Kadry Leesilt. Neil omakorda sündis taas viis last: Jaan, Stephane (Tehve), Hans, Trino ja Els (Elts). Meie liini kannab edasi esmassündinu Tabbani Jaan (1799-1831), kes kahjuks noore mehena suri uppumissurma. Ta abiellus 11. juunil 1823.a Marryga Kolga mõisast ja neil kasvasid suurteks meesteks peale esimese, surnult sündinud poja, kolm poega: Mihkel (1825-1868), Mart (1827-1874) ja Jaan (1831-1909).

Soome päritolu ja Welströmi nimi

Tabbani nimi viitab meie soome päritolule, just Tabbani Tennot kui arvatavat soomlast Virve külas nimetab Enn Tarvel „Lahemaa ajaloo“ etniliste suhete peatükis.

Soomlasi ja rootslasi on Kuusalu rannas elanud sajandeid, Põhjasõja- aegsed katkud elasid üle vähesed, nende hulgas õnneks meie esivanemad.

1830.aastate alguses on Tabbani talu ümber nimetatud Mihkli taluks ja oleme arvanud, et võib-olla vanaisa Mihkli auks.

Pärisorjuse kaotamise järel 1816-1819 kehtestati Eesti- ja Liivimaa kubermangus tsaari ukaasi alusel kord, et kõik talupojad peavad perekonnanimed saama. Enne seda oli inimesi kutsutud talunime ja eesnime järgi. Põhja-Eesti mõisates pandi perenimesid peamiselt 1835.a ja nii ka Kolga mõisas. Welströmi nimi võeti meie esiisade poolt ilmselt mõne tuttava soomlase või rootslase nime järgi, sest suhtlus Soome ja soomlastega oli väga tihe. Igal juhul on huvitav ja tore, et Welströmi perenime Eestis ühelegi teisele perele ei antud ja nii on see tänaseni. Welströmi nime said 10-aastane Mihkel, 8-aastane Mart ja 4-aastane Jaan, poiste ema Marry (Jaani lesk), vanaema Kaddry (Mihkli lesk) ja onu Stephane (Jaani vend).

Mihkel, Mart ja Jaan abiellusid kõik 1850.-1860.aastate paiku ja nad on tõelised Velströmite esiisad.

Mihkel võttis naiseks Mari Allika Jumindalt ja neil oli 6 last, Mart kosis Madlena Krawtsovi Harast ja neil sündis 3 last. Meie otsene eellane Jaan abiellus jaanuaris 1853 Katri Matweiga Leesilt ja nende lapsed olid Tõno (Tõnu, Tõnn), Triinu, Tehve, Jaan, Mart ja An. Nii et 19.sajandi teisel poolel sibas Virve küla vahel ringi 15 väikest Velströmi. Kuidas nad kõik Mihkli tallu ära mahtusid, on mõistatus. Mihkel ja Mart võtsidki ette oma talu soetamise ning viimaste laste sünnikannetes on Mihkli Mihklist saanud Wanaõue Mihkel ja Mihkli Mardist Kivipõllu Mart.

Jaan Welström jäi Mihkli tallu, tema lastest Tõno nais Miina Aalmani Nurgalt, Tehve Miina Heenstriki Klemetilt, Jaan Miina Eskeni Klemetilt, Triinu läks mehele Tooma Jürg Waagiströmile ja An Nigula Julius Lambutile. Mart uppus 19-aastase noore mehena, paar aastat hiljem uppus ka vend Jaan.

Mihkli talus toimetas edasi 1857.a sündinud Tehve Welström (teiste kohta praegu ei tea) ja temal sündis oma Miinaga 7 või 8 last (suuliselt on räägitud Ärnast, kes läks Lätti ja mees oli olnud metsavaht, aga kirikuraamatutest pole siiani leidnud). Laste nimed olid Maria (sündis 1881), Elisabeth- Mihkli Liisi (1883), Jaan- Mihkli Jaan (1886), Miina- Kolju Miini (1889), Martin (1892), Kustav- Nurga Kusti (1895) ja Linda Aliide- Kannu Linda (1898).

Martin Welström (1892-1970), kes abiellus 10.aprillil 1921.a Leesi kirikus Amalie Kiigemägiga, ostis riigilt maatüki ja nimetas selle Põllu taluks. Maja sai üles ehitatud rehetoa palkidest.

Põllu talu esimese peretütrena sündis Linda, siis Vaike (suri 4-kuusena rinnahaigusesse), seejärel sündis Ella ning kaksikutena Aino ja Aita. Kujunes nii, et isa kõrvale talu pidama jäi Linda- kaksikutest õed rajasid elu Tallinna; pereema ja Ella surid varakult (Ella suri 18-aastasena tuberkuloosi).

Kui Linda Velström (1922-1989) ja Hillar (Iljer) Tammerand (1926-2008) Allika talust hakkasid leibasid ühte kappi panema, valiti perenimeks Velström, kuna muidu oleks Virve külla 2 Linda Tammeranda saanud- Allika Linda oli juba Erichi kaasa ja nimeks Linda Tammerand.

Üle 300-aastase talu liini jätkab Põllu talu poole pealt Linda ja Hillari poeg Jaan Velström (1955), kaasaks üle veerandsaja aasta Ene, neiupõlvenimega Klaas. Meie peres ja Virve suvedes on vahvateks noorteks inimesteks kasvanud Mihkel (1984), Marju (1986) ja Madis (1988) ning kasvamas suguvõsa 11. või 12. põlvkonna esindajad Mirtel (2009), Eva (2011) ja Harri (2013).

Kirja pannud Ene ja Jaan,

2010.a talvel Saagas jt ajalooallikates tuhnijad

PS Velströmi sugupuu on Genis (geni.com) ja ootab täiendusi

PAJATUSED

Kes või mis on Tabani?

Huvitav ja pisut võõras sõna see „tabani“. Sõnatüvi „taba“ viitab murdekeelsetele sõnadele

taba- lukk

taba- tava, komme

tabama- oskama

tabavane- sobiv

tabadus, tabajus- mõõt võrgu paelutamisel

tabaldama- võrku paelutama

tabas- paadi kinnitusvai

Soomekeelse sõna tapa tähendus- tark, elukogenud; harjumus

Tabanipäev ehk tehvanipäev on 26. detsember – teine jõulupüha. See on pühaku mälestuspäev nagu paljud teisedki rahvakalendri tähtpäevad, nimeandjaks püha Stefanus (Stephanus).

Lääne-Euroopas keskajast pärit legendi järgi kujunes Stefanus hobuste patrooniks. Stefanus oli kuningas Herodese tallimees. Kui Stefanus jõuluööl õues hobuseid söötis, nägi ta Petlemma tähte säramas ja sai teada Jeesuslapse sünnist.

Germaani rahvaste tavade järgi tuli hobuseid sel päeval eriti hoolikalt puhastada ja kammida. Hobuste toidukäru lükati tallist välja, et taevane nimbus kaste näol hekslitele rammu annaks ja hobused kogu aasta terved oleksid. Vaestele annetati stefanileiba.

Meie põhjanaabrite tavandis mindi Soomes tabanipäeva õhtul hobustega reesõitu tegema. Kes kirikusõidul teistest ette jõudis, oli kogu aasta tööde-toimetustega teistest peredest ees. Noored mehed käisid ratsa perest peresse. Ratsahobusele pakuti mati seest kaeru; tema pähe, turjale ja selga kallati sortsuke õlut, seejärel maitses toobist õlut kogu meespere. Käidi maskeeritult perest peresse. Soomemaal võis kellukeste helinal tuppa astuda laululine seltskond, sealhulgas jõulusoku välimusega tabanipukk, tabanitaat ja -eit, pruut ja peig, sepp, kuningas Murjanimaalt (ilmsesti kuningas Herodes ise) ja tema murjanitest sõdurid.

Eesti rahvakalendris on tabanipäev soomemõjulisena tuntud olnud põhjarannikul. Botaanik Gustav Vilbaste on kirjutanud, et Kolga ranna külades toodi hobune tuppa ja pakuti talle õlut ja pesti õllega hobuse kõrvu, mida tehti arvatavasti hobuse õnne pärast. Vilbaste seletuse järgi olid tabanid moonutatud välimusega nagu mardi- ja kadrisandidki: kasukas tagurpidi seljas, nägu kaetud. Emakeele Seltsis leidub 1926. aastal Haljala kihelkonnast kirja pandud tekst, mille järgi peab perenaine neile sealjuures midagi andma, sest vastasel korral määrivad nad perenaise näo okstega nõgiseks; selle järele lähevad nad suure naeruga järgmisse tallu. (Mall Hiiemäe)

Mine võta kinni, millest tuli Tabani talu nimi…