Virve küla 425. aastapäevapidustused

27. augustil toimunud aastapäevapeol käis Virve külaplatsil üle 200 inimese.

Virve küla kohta tehtud regilaulu esitas Kuusiku talu rahvas. Foto Jaan Velström

Virve külavanem Maila Velström tõdes, tuttavat rahvast tuli nii palju, ka ümberkaudsetest küladest, et kõigiga ei jõudnud juttu ajada: „Oleme muinastulede ööd tähistanud väiksemas seltskonnas aastaid, naabrite ja oma perega. Viimastel aastatel on hakanud rahvast juurde tulema, oleme teinud muinastulede ööl suvelõpupeo, sest kui lapsed lähevad kooli, algab Virvel vaikelu. Arvi Tammekand Allika talust langetab külaplatsi lipumastist vimpli, mis jääb ootama uut suve.“

Ametlikult on Kuusalu valla Virve külasse sisse kirjutatud 16 inimest. Suvel kasvab väikese rannaküla rahvaarv kordades. Külavanem ütles, et kui arvestada kokku kõikide talude järeltulijad ja nende pereliikmed, saab 106 inimest.  Ka suvitajaid on aasta-aastalt juurde tulnud.

Virve külas on jaanituld, talguid ja suvelõpupidu peetud igal aastal, ent seekord otsustas külaaktiiv tähistada küla juubelit – Enn Tarveli „Lahemaa ajaloo“ järgi on Virvel tänavu 425. aastapäev, nagu on ka ümbruskonna mitmel teisel rannakülal.

Külavanema sõnul oli peopäeva korraldamisega seotud kokku 17 inimest. Rahataotlusprojekte ei kirjutatud, kulutused kaetakse külarahva annetustest ja varasemast alles jäänud külarahast.

Maila Velström: „Oli selline meie eneste sisse vaatamise päev. Rääkisime küla ja perede ajaloost. Suvelõpupeod on meil alati olnud meenutustega.“

Virve aastapäevapidustused algasid talutoodete laadaga. Mihkli talu aita seati üles näitus taluasjadest, mida toodi mitmest perest. Peoõhtu avamisele oli tulnud tervitama Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi. Õhtut juhtis näitleja Paul Laasik Kolgakülast.

Üheks tipphetkeks kujunes Virve küla ajaloo ja elanike kohta tehtud 40salmise regilaulu ettekanne-ühislaulmine. Regilaulu kirjutas Maila Velström, esitas Heli Kendra Kuusiku talust koos lastega. 

Maila Velström: „Regilaulu idee pakkus Ene Velström. Leppisime kokku, et hakkame koos seda looma. Ent ühel laupäevaõhtul mõtisklesin ning peagi oli regilaul poolvalmis: Saime kokku, igaüks pakkus veel oma mõtteid. Heli Kendra mugandas teksti viisiga sobivaks. Esitajad olid head, see oli suurepärane leid, et nemad saime laulma.“

Söödi Mihkli talu rahva keedetud lõhesuppi. Töötubades õpetati rannakeelt ja viltimist. Näha sai Jaan Velströmi kokkupandud slaidiprogrammi küla ajaloost.

Külavanem kiitis, et kõik kavandatu toimus väga täpselt: „Räägiti, et Virve küla kohta liikusid kuulujutud, kuidas seal on puuriidad nii sirged, nagu oleksid laotud nööri mööda. Ju see täpsus ongi meie rahval geenides.“

Loo autor: Ülle Tamm, Sõnumitoojast